Pikk õppeaasta on nüüdseks ajalugu. Oli palju tegemist, lisaks tavapärasele õppetööle ka ujumine, projektid, erinevad võistlused, klassiõhtud, karneval, looduslaager jne, jne. Meil valitses sõbralik õhkkond - probleemide puhul rääkisime, arutasime ja otsisime lahendusi. Tähtsate otsuste tegemisel oli sõnaõigus- ja võimalus ka õpilastel. Iga laps arenes omas rütmis ja heameelt teeb seegi, et esimesel aastal tagasihoidlikest õpilastest on sirgunud enesekindlad ja vahvad kaaslased.
Pildil on nad siis oma suurte tunnistustega. Jah, numbreid seal pole, küll on aga juttu - mida keegi aasta jooksul omandas. Tore on tõdeda, et igapäevane hinnangute andmine, mida tegime tundides sageli (nii enese kui ka kaaslase hindamine), on väga hästi juurdunud. Õpilaste hinnangud ja soovitused ühtisid peaaegu alati õpetaja omaga. Ja nõuandeid prooviti ikka edaspidi jälgida - nii toimubki areng.
Mul on vahvad õpilased, kel on säilinud koolirõõm, mis loodetavasti kestab kaua!
Hüvasti IIc klass ja tere tulemast 1. septembril IIIc klass!
