Volbripäev

VOLBRIPÄEV
Lauri Vahtre

1.mai on meie rahvakalendris tuntud peamiselt volbripäevana.

Nimi pärineb abtiss Walpurgalt, aga tema isik on jäljetult kadunud nii meie kui teiste Euroopa rahvaste volbripäeva sisust. Huvitav on seejuures see, et kiriklikult peeti keskajal samal päeval palju tähtsamat püha apostlite Filippuse ja Jakobuse auks. Võimalik, et nende tähtpäeva sätestamisega püüdis kirik tagasi tõrjuda juba liig kristlusekaugeks kujunenud volbripäeva, ent edutult. Nii säilib meie rahvakalendris vähetuntud kloostriülemast veel nimigi, apostlitest ei sedagi.

Eesti kombestikus on üksikuid jälgi germaanlaste arvamusest, et nõiad Walpurgi ööl Blocksbergil sabatit peavad, aga see on kolmandajärguline. Märksa laiemalt on levinud maitule tegemise komme, mis pole siiamaani päriselt hääbunud. Üks huvitav pärimusteade paneb maitule paika nii: “Jaanituli tetti orre otsa üles, maituli tetti maa peale.” (Otepää)

Üksiku teate põhjal on küll ohtlik järeldusi teha, ent osutagem siiski võimalusele, et siin peegeldub nende kahe lõkke sisuline erinevus: kui jaanituli on süüdatud Päikese auks (sellepärast pandi kõrgele kohale ja ridva otsa), siis maituli tähendab talvedeemonite lõplikku allajäämist metsas ja nurmel.