Sel aastal oli etluskonkursi teemaks PUUDUTUS. Kuna luuletuste otsimine osutus päris keeruliseks, siis otsustas nii mõnigi ema lapsele sõna otseses mõttes appi tulla. Nad kirjutasid ise luuletuse valmis. Alljärgnevalt ongi meie klassi emade looming. Ei tahtnud kogetut enda teada jätta ja seepärast seda teiega jagangi. Kuna autoritelt avaldamiseks luba ei küsinud, siis on luuletused anonüümselt, nii et arvake ise, kes kirjutas!
Minu kallistuste maja
tule lase minu pihta
pihlapüssist punakuul
või anna saunalaval vihta
jahedamal sügiskuul
sa ole minu lähedal
kui vähegi veel võid ja saad
siis pakasel käredal
ei lase võimust võtta maal
kus kallistused möllavad
ja musid sekka hullavad
varavalgest hilisööni
koolitükist päevatööni
kassist isa-emani
koerast õe ja vennani
kõik puudutused korjan kokku
ja panen meelde tallele
kui vaja, võtan ära luku
ja jagan kogu külale
Hoolivus
Ma sülle võtan oma kassi,
tal ette tõstan piimatassi.
Ma oma kassist väga hoolin
ja teda kaasa ei too kooli.
On loomi palju väikses Eestis,
kel pole kodu ega süüa,
neid pole kellelegi müüa.
Ning pole mingi ime see,
et keegi meile pai ei tee!
Ma hoolin loomadest ja koju tooks ...
neil uue, sooja pesa looks!
Pärlid
Kõige targemad siin ilmas
on vist laste silmad.
Nende säras silmades on
kogu maailm kirjas.
Kõige rohkem armastust
on väikse lapse naerus,
kuldseis naerukilgetes
maailm täis on headust.
Kõige lapsemad on lapsed,
kellel hing on vaba
südames neil usk ja lootus
võtta mured ära.
