Puudutus

Sel aastal oli etluskonkursi teemaks PUUDUTUS. Kuna luuletuste otsimine osutus päris keeruliseks, siis otsustas nii mõnigi ema lapsele sõna otseses mõttes appi tulla. Nad kirjutasid ise luuletuse valmis. Alljärgnevalt ongi meie klassi emade looming. Ei tahtnud kogetut enda teada jätta ja seepärast seda teiega jagangi. Kuna autoritelt avaldamiseks luba ei küsinud, siis on luuletused anonüümselt, nii et arvake ise, kes kirjutas!

Minu kallistuste maja

tule lase minu pihta

pihlapüssist punakuul

või anna saunalaval vihta

jahedamal sügiskuul

sa ole minu lähedal

kui vähegi veel võid ja saad

siis pakasel käredal

ei lase võimust võtta maal

kus kallistused möllavad

ja musid sekka hullavad

varavalgest hilisööni

koolitükist päevatööni

kassist isa-emani

koerast õe ja vennani

kõik puudutused korjan kokku

ja panen meelde tallele

kui vaja, võtan ära luku

ja jagan kogu külale

Hoolivus

Ma sülle võtan oma kassi,

tal ette tõstan piimatassi. 

Ma oma kassist väga hoolin

ja teda kaasa ei too kooli.

On loomi palju väikses Eestis,

kel pole kodu ega süüa,

neid pole kellelegi müüa.

Ning pole mingi ime see,

et keegi meile pai ei tee!

Ma hoolin loomadest ja koju tooks ...

neil uue, sooja pesa looks!

Pärlid

Kõige targemad siin ilmas 

on vist laste silmad.

Nende säras silmades on

kogu maailm kirjas.

Kõige rohkem armastust

on väikse lapse naerus,

kuldseis naerukilgetes

maailm täis on headust.

Kõige lapsemad on lapsed,

kellel hing on vaba

südames neil usk ja lootus

võtta mured ära.