Volbripäev

VOLBRIPÄEV
Lauri Vahtre

1.mai on meie rahvakalendris tuntud peamiselt volbripäevana.

Nimi pärineb abtiss Walpurgalt, aga tema isik on jäljetult kadunud nii meie kui teiste Euroopa rahvaste volbripäeva sisust. Huvitav on seejuures see, et kiriklikult peeti keskajal samal päeval palju tähtsamat püha apostlite Filippuse ja Jakobuse auks. Võimalik, et nende tähtpäeva sätestamisega püüdis kirik tagasi tõrjuda juba liig kristlusekaugeks kujunenud volbripäeva, ent edutult. Nii säilib meie rahvakalendris vähetuntud kloostriülemast veel nimigi, apostlitest ei sedagi.

Eesti kombestikus on üksikuid jälgi germaanlaste arvamusest, et nõiad Walpurgi ööl Blocksbergil sabatit peavad, aga see on kolmandajärguline. Märksa laiemalt on levinud maitule tegemise komme, mis pole siiamaani päriselt hääbunud. Üks huvitav pärimusteade paneb maitule paika nii: “Jaanituli tetti orre otsa üles, maituli tetti maa peale.” (Otepää)

Üksiku teate põhjal on küll ohtlik järeldusi teha, ent osutagem siiski võimalusele, et siin peegeldub nende kahe lõkke sisuline erinevus: kui jaanituli on süüdatud Päikese auks (sellepärast pandi kõrgele kohale ja ridva otsa), siis maituli tähendab talvedeemonite lõplikku allajäämist metsas ja nurmel.

Unistus kevadest

Igatsus kevade järgi on nii suur, et tegime täna ühiselt omaloomingulise luuletuse sel teemal.

Kevad

Juba õues käes on märts,

pori pritsib plirts ja plärts.

Siiski kevad juba käes,

lastel rõõm on täies väes.

Meie looming

Siin on siis lühike läbilõige meie loomingust - munade kaunistamine (sellele järgnes koksimine), heegeldamine, voltimine ja kleepimine. Suurenda pilti ehk tunneb mõni autor oma töö ka ära!

Lihavõtted

LIHAVÕTTED Lauri Vahtre Lihavõtetel on palju nimesid. Peale lihavõtete veel ülestõusmispühad, kevadpühad, kiigepühad ja munapühad. Igal nimel on oma põhjus: lihavõtted on katoliku ajast,  mil Kristuse ülestõusmise pühaga lõppes paast ja võis jälle süüa, mida sel kevadisel  ajal küll õigupoolest kuskilt võtta polnud. Ülestõusmispühad on kiriklik nimi,  kevadpühad ei vaja erilist selgitamist, kiigepühad märgivad kiikumise kommet, munapühad pühade tähtsamat toidupoolist. Tegemist on liikuvate pühadega,  mille kõrghetkeks on täiskuu pühapäev pärast kevadist pööripäevad. Pühapäevale  eelneb nn. Vaikne nädal, siit omakorda on tähtsamad suur neljapäev ja suur reede. Nende päevade kombestik on põhijoontes kattuv, vahet vast niipalju, et suurel  reedel (Kristuse ristilöömise päev) meenutati pühade kristlikku tagapõhja rohkem  kui neljapäeval, mil kombestikus on ülekaalus eelkristlikud või kristlusevälised  jooned. Toodi tuppa puulaaste (linnupuid), et suvel palju linnupesi leida. Järgnes  vaikne laupäev ning seejärel rõõmus pühapäev. Selle päeva meeleolu on  samasugune olnud kõigil ristitud rahvastel.  Meie rahvakombestikus on kõnealuste pühade ehk kõige levinumaks  traditsiooniks olnud kiikumine. Sellele pole üldiselt mingit muud põhjust antud,  kui et “munapühad on kiigupühad”. Siiski on Mall Hiiemäe mõnede pärimusteadete alusel osutanud, et tegu on ilmselt kunagise viljakusmaagilise  toiminguga viljakasvu heaks. Ei ole täpselt teada, kui vana on meie traditsioonis rahvusvaheline munade  värvimise komme, aga igatahes on see vähemalt möödunud sajandist peale  olnud väga populaarne ja on seda tänapäevani. Kristlikku tagamaad sellel  igatahes ei ole, niisama kui lihavõttepühade teisel sümbolil, jänesel. Usutavalt  kõlab seletus, mis seob mõlemad jällegi looduse tärkamise ja taassünniga:  muna on iidvana sigivuse ja sünni sümbol ning jänese sigivus on samuti lausa kõnekäänuline. “Lihavõtted olid rõõmupühad, siis võis lilla lüüa, süüa ja juua nindapali  kui tahid.” (Lüganuse)

III veerand on läbi

Neljapäeval, 14. märtsil oli kogu algkoolis ilusa kirjutamise tund. Kõik lapsed kirjutasid ühte lõigukest E. Raua raamatust "Naksitrallid". Pildil on meie klassi galerii, kus lähemal vaatlusel on siis kirjas nii - Alguses ajame teevee keema ja siis ma torkan habeme lihtsalt otsapidi tulisesse vette. Küll köhavastane vägi pikapeale põdrasamblast välja keeb.

Täna tegelesime veel eesti keeles "sõnade kasvatamisega" ja vaatasime rahvamajas etendust "Suss-sepad". See panigi punkti III-le  õppeveerandile.

Nüüd tuleb puhata ja kosuda, et viimanegi õppeveerand vapralt vastu pidada! Päikest!

Suusavõistlusel

Palju õnne, Eesti!