Jõulud on tulnud - kõlas täna meie esituses

Jõuluvaheaja ootuses

Täna oli selle poolaasta eelviimane koolipäev. See oli teistsugune, sest tunde polnudki. Oli hoopis suur jõulukontsert, kus ka meie klass ühiselt laulis. Kui kontserdilt klassi tulime ootas aga üllatus - klassiuks oli lukus ja kui selle avasime, oli maas suur kast, kus peal õpetaja nimi ja meie klass. Arutasime, et kes käis jõulupeolt vahepeal klassis, aga keegi polnud käinud - järelikult ikka päkapikud. Pilt on tehtud enne kinkide ühist avamist. Pakkidest tulid välja plokkflöödid, mis peaks aitama juba uuel aastal muusikatunde huvitavamaks muuta. Tore on, et igal lapsel on oma pill ja küll sellel ka tiri-lill kõlama hakkab!

Jõuluturniir "tossuhokis"

Jõulunädalasse jäi ka traditsiooniline "tossuhoki" turniir. Vaatamata sellele, et olime terve II õppeveerandi ainult ujunud, saime nüüd ka võimlas hästi hakkama. Tasuks II koht teiste klasside arvestuses. 

Õpetajale jäi silma see, et lapsed planeerisid oma tegevust eelnevalt ette - tehti skeeme, mängujooniseid ja pandi paika positsioonid. Seda oli hea vaadata ja kolmest mängus lausa kahes see töötas ka platsil. 

Jõulupidu maa ja taeva vahel

Oli taevalik jõuluprogramm - ülevaade Tallinna teletornist ja selle ajaloost, 3D kinoseanss, rühmades seiklusmäng, küünalde meisterdamine ja muidugi jõuluvana kingikotiga. 

Aitäh kõikidele seiklejatele ja vanematele, kes meid kooli juures pidid ootama, aga see oli jõuluvana "süü", kuna ta tahtis iga lapsega individuaalselt suhelda ja nii see aeg märkamatult lendaski.

Nüüd oleme maa peal tagasi ja võtame sellest jõuluajast kaasa teadmised: Eestimaa on ilus ja kui palju rohelust keset pealinna - imestamisväärne. Ja jõulud on ikka jõulud kui kohtad jõuluvana, kasvõi mitmesaja meetri kõrgusel maapinnast.

Advendiaeg

Advendiaeg on jälle käes! Kui esimese advendi ajal oli natuke isegi lund maas, siis praegu on maa must ja ilm sombune ja soe. Seepärast tuleb lumist talve ise kujutada nagu meie seda kunstiõpetuses teeme. Ehk märkab siis talvetaat meile jõuluks ka lund maale saata.

Kas meil päkapikud käivad? Vahel ikka - jätavad kommi lauasahtlisse.

Aga jõulud ei ole enam kaugel!

Muuseumitund

Tänane inimeseõpetuse raames toimunud tund toimus Miia-Milla-Manda muuseumis ja kandis pealkirja "Erinev on eriline". Arutleti inimeste erinevustest ja räägiti kiusamisest. Pärast õppefilmi toimusid tegevused kuues rühmas, kus kõik said läbi teha erinevaid tegevusi. Näiteks prooviti korvpalli visata põrandalt ja siis toolilt (et tekiks ettekujutus, mis on mõne pika inimese eelis), ühele kargule toetudes pidi maast esemeid korjama jne. Oli interaktiivne tund koos suurepärase muuseumi miljööga.

Karneval

Nii kirju kui see pilt, oli ka karneval ise. Oli tantsu, mänge, viktoriine ja muidugi palju vahvaid kostüüme. Meie lapsed lustisid täiel rinnal ja olid aktiivsed peolised! Tore kui vanemad oma lapsi kooli üritustele lubavad ja neile õhtupimeduses vastu tulevad. 

Aitäh kõigile ja loodetavasti järgmisel aastal kohtume kostüümipeol jälle!

Laululinnud

Esmaspäeval  kuulasime lugusid välismaistest laululindudest. Nägime amadiine ja kanaarilinde. Kuidas vahet teha emasel ja isasel linnul? Miks peab lindudel alati ees olema joogivesi? Kas kanaarilindudele korraldatakse lauluvõistlusi? Mille järgi valivad teatud liiki linnud endale kaaslast? Nendele ja paljudele teistelegi küsimustele oskavad lapsed nüüd vastata.

Kollaaži sees on ka üks pilt paberlindudest. Seal on mõned meie tööd Eesti vahvast paigalinnust - leevikesest, mis sai tehtud mõni aeg tagasi mosaiiktehnikas.

Klassiõhtu

Klassiõhtu toimus õpilaste eestvedamisel - mängud, esinemised, viktoriinid. Oli väga tegus õhtupoolik, mis vaheldus söögipausidega, mil kõlasid laste poolt valitud lemmiklood. Lapsed olid väga aktiivsed ja osavõtlikud. 

Kõik lapsed arvasid järgmisel hommikul, et pidu oli tore. Saime uut indu ja ideid edaspidiste pidude korraldamiseks ja kindlasti palju julgust ja tahet midagi ise teha. Lastele tuleb võimalus anda, neid natuke suunata ja tulemus on suurepärane!

Olin õpetajana uhke, et mul on sellised tegusad organisaatorid ja agarad osavõtjad.

Aitäh lastele, kes tegid selle peo eeskätt endale meelepäraseks!

Aitäh vanematele - te võite uhked olla oma laste üle!

Isadepäev

Isadepäeva eel käis meie lastele tundi andmas Hannese isa, kes rääkis e-maailma võludest ja valudest. Pärast seda meisterdas iga laps tööõpetuse tunnis vahva kingituse oma isale, kuhu olime eelnevalt hääletuse tulemusena valinud ühe salmi Leelo Tungla luuletusest:

Annaksin, kui mul vaid oleks, 

sulle vaba aega,

et sa hilja töölt ei tuleks -

tere ja head aega.

Oleksin ka ise sama salmi valinud sellest luuletusest. Järelikult arvavad ka tänased lapsed, et isadel on vähe aega ja palju tööd - mõelge selle peale! 

Palju õnne isadele-vanaisadele sellel kaunil sügisesel pühapäeval!

Puudutus

Sel aastal oli etluskonkursi teemaks PUUDUTUS. Kuna luuletuste otsimine osutus päris keeruliseks, siis otsustas nii mõnigi ema lapsele sõna otseses mõttes appi tulla. Nad kirjutasid ise luuletuse valmis. Alljärgnevalt ongi meie klassi emade looming. Ei tahtnud kogetut enda teada jätta ja seepärast seda teiega jagangi. Kuna autoritelt avaldamiseks luba ei küsinud, siis on luuletused anonüümselt, nii et arvake ise, kes kirjutas!

Minu kallistuste maja

tule lase minu pihta

pihlapüssist punakuul

või anna saunalaval vihta

jahedamal sügiskuul

sa ole minu lähedal

kui vähegi veel võid ja saad

siis pakasel käredal

ei lase võimust võtta maal

kus kallistused möllavad

ja musid sekka hullavad

varavalgest hilisööni

koolitükist päevatööni

kassist isa-emani

koerast õe ja vennani

kõik puudutused korjan kokku

ja panen meelde tallele

kui vaja, võtan ära luku

ja jagan kogu külale

Hoolivus

Ma sülle võtan oma kassi,

tal ette tõstan piimatassi. 

Ma oma kassist väga hoolin

ja teda kaasa ei too kooli.

On loomi palju väikses Eestis,

kel pole kodu ega süüa,

neid pole kellelegi müüa.

Ning pole mingi ime see,

et keegi meile pai ei tee!

Ma hoolin loomadest ja koju tooks ...

neil uue, sooja pesa looks!

Pärlid

Kõige targemad siin ilmas 

on vist laste silmad.

Nende säras silmades on

kogu maailm kirjas.

Kõige rohkem armastust

on väikse lapse naerus,

kuldseis naerukilgetes

maailm täis on headust.

Kõige lapsemad on lapsed,

kellel hing on vaba

südames neil usk ja lootus

võtta mured ära.  

Meie kool 155

See nädal on eriline - on viimane I õppeveerandi nädal, aga meie koolis ka sünnipäevanädal. Sel aastal saab meie kool juba 155. Iga klass tegi selle tähtsa sündmuse puhul koolile kaardi. Meie klassi kaart sai selline! Luuletus on klassi ühislooming, mille aluseks on rühmatöö. Alguses luuletati rühmades ja siis valisime kõikidest rühmadest enim meeldinud luuleread ja nii see valmiski. Kaardi peal on ka iga õpilase ehk siis õnnitleja nimi. Otsi, missugused nimed leiad üles!

Palju õnne meile ja kogu meie koolile!

Kirju sügis

Septembris jõudis kohale ka kalendrisügis. Meie tervitasime seda oma meisterdatud värviliste puulehtedega. Iga laps lõikas, voltis ja kleepis oma lehti suure õhinaga. Tulemus oli ilus ja kirju nagu sügiski ning nii mõnigi õpetaja käis ukse vahelt meie näitust piilumas.

Terves kehas terve vaim!

Ühel septembrikuu reedesel päeval oli koolis suur sportimise päev. I-II klassidele korraldati võimlas mitmetunnine lustlik programm. Oli ühisvõimlemine, teatejooksud, puzzle kokkupanek ja köievedu. Kohti ei jagatud ja see oligi tore, kuna võitjad olid ju kõik, sest TERVES KEHAS ON KA TERVE VAIM!

Seened, seened!

Septembris nagu ikka oli koolis seenenäitus. Ühel fotol on meie klassi eksponaadid näitusel ja teisel on meie meisterdused mosaiiktehnikas. 

Minu tänane lugu

Tänane sünnipäev algas imeliselt - kell kuus hommikul pere õnnitlused, kell seitse klassiruumis üllatus - minu eelmise klassi poolt ehitud klassiruum,  praeguste õpilaste kingikott jne. Jah, kuna alati pildistan ise ja pildile ei satu, siis täna hommikul pildistas mind lapsevanem koos II c  klassi poolt kingitud lillega enne tunde klassi ees. Lisaks sain veel kinkekaarte, millega osta endale lillesibulaid, mida väga vajan. Aga mitte sellest ei räägi minu lugu. Nimelt on juba pikki aastaid minu sünnipäeval mind külastanud endine õpilane, kes justkui möödaminnes on mind õnnitlenud. Täna aga hakkasid koolitunnid lõppema ja Airit koolis polnudki. Arvasin, et ta on ehk haige või midagi muud. Aga minu üllatus oli tõeliselt suur, kui päeva lõpus tuli minu juurde võõras noormees, käes lilled ja kommikarp ning õnnitles mind. Ta ütles, et Airi ei saanud tulla, aga esimesele õpetajale tuleb lilled kohale toimetada ja nii tema seda seekord Airi palvel teebki. Uskumatu! Ma olin Airi esimene õpetaja paarkümmend aastat tagasi ja ta ei unustanud mind ka siis kui ise füüsiliselt tulla ei saanud! See on tõeline rõõm ja edulugu, sest tegelikult on ju õpetaja jaoks kõige tähtsam siiski see, et teda mäletatakse ja meeles peetakse ka aastaid hiljem, järelikult läks see korda! Kui selliseid õpilasi on ka igast lennust kasvõi ükski, annab see vananevale pedagoogile indu juurde. See ju loeb kõige enam, kuidas hindavad sind sinu õpilased, siis vanemad ja lõpuks kolleegid. 

Aitäh teile, et mind meeles pidasite ja loodan, et nii mõnelegi lapsele jään siiski selleks oluliseks teerajajaks edaspidisekski!

Maalisime päevalille

Päevalill (Helianthus) on taimede perekond korvõieliste sugukonnast.

Perekonna ladinakeelne nimi tuleneb sõnadest helios "päike" ja anthus "lill".

Päevalille perekonda kuulub 52 liiki, millede looduslikuks levilaks on Põhja-Ameerika. Perekonnas on nii üheaastaseid kui ka mitmeaastaseid rohttaimi.

Kaht päevalille perekonna tuntuimat esindajat harilikku päevalille ja maapirni kasvatatakse Euroopas ja mujal maailmas laialdaselt nii toidukultuuri kui dekoratiivtaimena.

Päevalille kasutatakse ka mitmete toodetena. Populaarsemad neist on näiteks päevalilleõli (päevalille seemneõli), päevalilleseemned ja päevalille tee (Allikas Vikipeedia)

Uuel aastal uue hooga

Uus õppeaasta käib alles esimest nädalat, aga meil on juba tore! Uues klassiruumis oleme juba harjunud ja täna oli meil esimene õuesõppe tund. Kohtusime Prügihundiga ja tuletasime mängides meelde, kuidas prügi sorteerida. Tänutäheks tubli töö eest saime temaatilised värviraamatud, värvipliiatsid ja kommigi. Oli üks õpetlik ja huvitav loodusõpetuse tund, sest läbi praktilise kogemuse ja avastamise saavad asjad palju selgemaks kui lihtsalt klassiruumis vesteldes.

Ongi selleks aastaks kõik

Täna lõppes siis I kooliaasta. Oli teguderohke, lumine ja huvitav aasta! Loodetavasti jääb see veel kõik kauaks meelde ja kui kipubki  ununema, saab  ajaveebi abil tähtsamad sündmused meelde tuletada.

See viimane pilt (udune, sest õpetaja oli keelutsoonis ja vastu päikest) on ajalooline. Nende akende all valmib koolihoone juurdeehitus ja järgmisel aastal neid aknaid enam lihtsalt pole. Jäägu see pilt meenutama neid hetki, mis möödusid just nende akende taga. Ja meie esimesed "palgalehed" on kinnituseks, et suvevaheaeg on käes - meie päris esimene!

Hüvasti Ic  - tere tulemast sügisel tagasi IIc!

Looduslaager

Playback 2013

Nüüd juba teist õppeaastat järjest toimus meie koolis Playbacki konkurss suurejooneliselt. Eelvoorudes osales 40 esitust, millest finaali valiti 15. Meie klassi etteastel õnnestus lõppvooru jõuda. Kui juba finaal, siis olgu ikka suurejooneline. Nii täiendasimegi oma etteastet kolme liikmega. Ja lõpptulemus oli seda kõike väärt - tasuks eripreemia eesti laulu kõige "original" esitus! Vahva kamp sai väärilise tiitli!

Meie klassikaslased, kes istusid publiku seas, kiitsid esitust. Nii mõnigi sai innustust ja inspiratsiooni järgnevaks aastaks. Loodetavasti on kujunemas koolil kindel traditsioon, mis annab võimaluse järgnevatelgi aastatel end proovile panna sellises vormis.

Aitäh ansamblile Bombillaz, kes oli eeskujuks meie klassi etteastele! Võidukasse koosseisu kuulusid Karl, Raul Martin, Hannes, Ingmar, Hendrik ja Henri. Palju õnne teile poisid ja aitäh teile, et hoidsite meie klassi lippu kõrgel!

Alloleval lingil on pildid meie poiste tegemistest finaalis!

https://picasaweb.google.com/115975707148544184249/IcPlayback160513?authkey=Gv1sRgCN2r1t-tldO8DQ&feat=email

Loodusmuuseumis

Tervisenädal

Sel nädalal oli koolis tervisenädal. Igal hommikul sai võimelda, klassid käisid jalutuskäikudel kevadet otsimas ning reedel ootab ees veel "Tossuhoki" turniir.

Pildil siis meie klassi kevadeotsingud!

Volbripäev

VOLBRIPÄEV
Lauri Vahtre

1.mai on meie rahvakalendris tuntud peamiselt volbripäevana.

Nimi pärineb abtiss Walpurgalt, aga tema isik on jäljetult kadunud nii meie kui teiste Euroopa rahvaste volbripäeva sisust. Huvitav on seejuures see, et kiriklikult peeti keskajal samal päeval palju tähtsamat püha apostlite Filippuse ja Jakobuse auks. Võimalik, et nende tähtpäeva sätestamisega püüdis kirik tagasi tõrjuda juba liig kristlusekaugeks kujunenud volbripäeva, ent edutult. Nii säilib meie rahvakalendris vähetuntud kloostriülemast veel nimigi, apostlitest ei sedagi.

Eesti kombestikus on üksikuid jälgi germaanlaste arvamusest, et nõiad Walpurgi ööl Blocksbergil sabatit peavad, aga see on kolmandajärguline. Märksa laiemalt on levinud maitule tegemise komme, mis pole siiamaani päriselt hääbunud. Üks huvitav pärimusteade paneb maitule paika nii: “Jaanituli tetti orre otsa üles, maituli tetti maa peale.” (Otepää)

Üksiku teate põhjal on küll ohtlik järeldusi teha, ent osutagem siiski võimalusele, et siin peegeldub nende kahe lõkke sisuline erinevus: kui jaanituli on süüdatud Päikese auks (sellepärast pandi kõrgele kohale ja ridva otsa), siis maituli tähendab talvedeemonite lõplikku allajäämist metsas ja nurmel.

Unistus kevadest

Igatsus kevade järgi on nii suur, et tegime täna ühiselt omaloomingulise luuletuse sel teemal.

Kevad

Juba õues käes on märts,

pori pritsib plirts ja plärts.

Siiski kevad juba käes,

lastel rõõm on täies väes.

Meie looming

Siin on siis lühike läbilõige meie loomingust - munade kaunistamine (sellele järgnes koksimine), heegeldamine, voltimine ja kleepimine. Suurenda pilti ehk tunneb mõni autor oma töö ka ära!

Lihavõtted

LIHAVÕTTED Lauri Vahtre Lihavõtetel on palju nimesid. Peale lihavõtete veel ülestõusmispühad, kevadpühad, kiigepühad ja munapühad. Igal nimel on oma põhjus: lihavõtted on katoliku ajast,  mil Kristuse ülestõusmise pühaga lõppes paast ja võis jälle süüa, mida sel kevadisel  ajal küll õigupoolest kuskilt võtta polnud. Ülestõusmispühad on kiriklik nimi,  kevadpühad ei vaja erilist selgitamist, kiigepühad märgivad kiikumise kommet, munapühad pühade tähtsamat toidupoolist. Tegemist on liikuvate pühadega,  mille kõrghetkeks on täiskuu pühapäev pärast kevadist pööripäevad. Pühapäevale  eelneb nn. Vaikne nädal, siit omakorda on tähtsamad suur neljapäev ja suur reede. Nende päevade kombestik on põhijoontes kattuv, vahet vast niipalju, et suurel  reedel (Kristuse ristilöömise päev) meenutati pühade kristlikku tagapõhja rohkem  kui neljapäeval, mil kombestikus on ülekaalus eelkristlikud või kristlusevälised  jooned. Toodi tuppa puulaaste (linnupuid), et suvel palju linnupesi leida. Järgnes  vaikne laupäev ning seejärel rõõmus pühapäev. Selle päeva meeleolu on  samasugune olnud kõigil ristitud rahvastel.  Meie rahvakombestikus on kõnealuste pühade ehk kõige levinumaks  traditsiooniks olnud kiikumine. Sellele pole üldiselt mingit muud põhjust antud,  kui et “munapühad on kiigupühad”. Siiski on Mall Hiiemäe mõnede pärimusteadete alusel osutanud, et tegu on ilmselt kunagise viljakusmaagilise  toiminguga viljakasvu heaks. Ei ole täpselt teada, kui vana on meie traditsioonis rahvusvaheline munade  värvimise komme, aga igatahes on see vähemalt möödunud sajandist peale  olnud väga populaarne ja on seda tänapäevani. Kristlikku tagamaad sellel  igatahes ei ole, niisama kui lihavõttepühade teisel sümbolil, jänesel. Usutavalt  kõlab seletus, mis seob mõlemad jällegi looduse tärkamise ja taassünniga:  muna on iidvana sigivuse ja sünni sümbol ning jänese sigivus on samuti lausa kõnekäänuline. “Lihavõtted olid rõõmupühad, siis võis lilla lüüa, süüa ja juua nindapali  kui tahid.” (Lüganuse)

III veerand on läbi

Neljapäeval, 14. märtsil oli kogu algkoolis ilusa kirjutamise tund. Kõik lapsed kirjutasid ühte lõigukest E. Raua raamatust "Naksitrallid". Pildil on meie klassi galerii, kus lähemal vaatlusel on siis kirjas nii - Alguses ajame teevee keema ja siis ma torkan habeme lihtsalt otsapidi tulisesse vette. Küll köhavastane vägi pikapeale põdrasamblast välja keeb.

Täna tegelesime veel eesti keeles "sõnade kasvatamisega" ja vaatasime rahvamajas etendust "Suss-sepad". See panigi punkti III-le  õppeveerandile.

Nüüd tuleb puhata ja kosuda, et viimanegi õppeveerand vapralt vastu pidada! Päikest!

Suusavõistlusel

Palju õnne, Eesti!

Sõbrapäevaks

Et saada suureks - peab olema väike.
Et oleks elu - peab paistma päike.
Et oleks õnne - peab olema sõber,
kes hoiab sind ja abiks on kõiges!

Sõber politsei

Nagu juba viimastel aastatel traditsiooniks saanud külastas sõbranädalal kooli lõvi Leo. Kohtumine oligi kõikidele I klasside õpilastele. Lapsed said piirkondlikule noorsoopolitseinikule ja maskott lõvi Leole küsimusi esitada. Vaatasime ka teemakohaseid multifilme Jänku Jussi osavõtul. Oluline on teadmine, et politsei on ka meie sõber, eriti Leo, kes aitab lapsi alati heameelega. Täna said kõik Leole patsi lüüa ja lahkumisel ka kallistuse kaasa!

Täna liugu lasime

VASTEL SÕITIS KINGUST ALLA

Leili Andre

Vastel sõitis kingust alla,

kihutades kerge reega.

Võristas siis vurriluida,

tantsul põrutas põrandat.

Mis see vastel veelgi tegi,

vastel, väike vigurivänta?

Lagistades laia naeru,

kihistades kinda’asse,

saatis kelgu kevadele

kenakesele järele.

112 - päev

Häirekeskus kutsub 11. veebruaril tähistatava üleeuroopalise 112-päeva puhul kõiki 7.–13. veebruarini osalema lumest või lumele hädaabinumbri 112 tegemises.

Ühtlasi soovitakse panna inimesi arutlema, millised on eri turvariskid ning kuidas hätta sattudes abi kutsuda. Laps õpib ju läbi tegevuse – jutust alati ei piisa ja kui ta on osalenud ise sellise hädaabinumbri valmistamises, jääb sellega seonduv kindlasti paremini meelde.

Kõik enne 15. veebruari häirekeskusele saadetud pildid lumest või lumele tehtud hädaabinumbrist avaldatakse häirekeskuse Facebooki-lehel ning iga maakonna parimatele paneb häirekeskus välja auhinnad (Allikas Koolielu).

Tähtis pole mitte võit, vaid osavõtt!

Laiskvorst

Meie tervituslaul kaaslastele oli lugu  rott Ruudi nädalakavast. Loodetavasti on meie laste nädalaplaanid siiski  teistsugused!

Sõbranädal algas 100 päeva tralliga

100 päeva, seetähendab, et just niipalju päevi oleme koolis õppetööd teinud. Selle tähtsa päeva puhul kogunesime hommikul võimlasse trallitama. Kõik klassid said võimaluse teistele esineda, laulsime koos, mängisime koos, tantsisime koos, tegime viktoriini ja loendasime numbreidki 100-ni. Päeva lõpus sõime ühiselt kringlit, mis meile selle päeva puhul kingiti. Oli üks tants ja trall koolitundide vahelduseks!

Metsas

Jätkub kooliaasta

Uus kalendriaasta on käes, meil aga jätkub kooliaasta. Juba kimbutavad lapsi tõsised viirushaigusedki, aga loodetavasti saavad kõik tõbised ruttu terveks. Eriti hea meel on tõdeda, et lapsevanemad annavad oma laste haigustest-puudumistest koheselt teada. Siis saab ka koolitööd paremini planeerida, et kodus olevad lapsed palju maha ei jääks ja  kodus järgi õppida jõuaks. 

Hetkel on käimas arenguvestlused, et rääkida iga lapse perega tema rõõmudest ja ka muredest. See on oluline meile kõigile, et kindlustada lastele veelgi muretum koolitee algus.

Sel poolaastal on meid ees ootamas palju uut ja ka põnevat - 100 päeva täitumine õppetöös, õppekäik ja maikuu lõpus kahepäevane looduslaager, mida igatsevad taga minu endised õpilased. 

Hoidkem üksteist!